Ajalugu

FC Igiliikur alustas võistkonnana tegelikult juba hooajal 2008, mis läks totaalselt aia taha. Oldi siis konkurentsitult Eesti MV viimase koha omanik, saavutades terve hooaja peale ainult 4 punkti! Pärast klubi ametlikku loomist 2008. a detsembris ja meeskonna sisuliselt nullist uuesti ülesehitamist olime hooajal 2009 nüüd juba Viimsi FC Igiliikur nime all juba palju edukamad, võttes IV idatsoonis kaheteistkümne meeskonna konkurentsis 6. koha 30 punktiga ja saavutades palju magusaid võite, sealhulgas ka hilisema liigavõitja, JK Sillamäe Kalevi duubli üle! Eesti Karikas jõudsime 3-1 võiduga Tartu SK 10 Premium II üle 2. ringi, kus tuli tunnistada siiski Koeru SK 4-0 paremust.

Seoses juba edukama 2009 hooajaga, kui suutsime end mängida Eesti vutikaardile kui IV liiga tugev keskmik, oli meil 2010 hooajaks juba ka kobedam eesmärk – 3. koht liigas ja pääs III liiga üleminekumängule. Tagantjärgi tuleb öelda, et pidime siiski lõpuks leppima 4. kohaga. Otsustavas 20. vooru mängus vana konkurendi FC Eston Villaga pidime viimastel minutitel vastu võtma valusa 1-2 kaotuse ja tol hetkel kärises 3. kohaga vahe juba 4-punktiliseks ja seda kaks vooru enne lõppu. Imet ei sündinud ja lõpetasimegi 4. kohaga, kogudes 40 punkti. Kokkuvõttes klubi siiski parandas oma kohta liigatabelis kahe pügala võrra ja suudeti tugevnenud põhikoosseisu edukalt sulanduda ka mõned uued ja vajalikud mängijad. Eesti Karikas pääsesime soodsa loosi abiga 3. ringi, kus tegime klubi ühe läbi aegade parima esituse II liiga meeskonna Nõmme Unitedi vastu, kaotades täiesti seeditava tulemusega 1-2. Üldjoontes eduka hooaja järellainetusena suutsime ka Aastalõputurniiril jõuda poolfinaali, kus siiski meie võitudejada katkes ja leppisime 4. kohaga.

2011 hooajaks suudeti meeskonda lisada taaskord vajalikke abijõude ja lootused olid hooaja eel päris kõrgel, kuid vägagi rabeda alguse järel suutsime lõpuks jällegi ei miskit enamat kui 4. koht liigas! Olgugi, et hooaja 2010 punktisummale suutsime lisada 4 silma, ei andnud see meile kõrgemat kohta. Lohutuseks võib öelda, et suure üllatusena liiga ära võitnud FC Twisterit suutsime võita mõlemas omavahelises mängus sama kuiva skooriga 3-0. Samuti tuleb ära märkida, et liigas saadud neli kaotust olid kõik üheväravalised kaotused ja et meie komistuskiviks sai värskelt liigaga liitunud meeskond Tallinna Kalev Juunior, kellelt kahe mänguga suutsime saada vaid 1 punkti! Positiivse poole pealt tuleb siiski uhkustada ka liiga parima tulemusega kaitses – 22 mänguga lubasime lüüa ainult 19 väravat! 🙂 Eesti Karikas jäi meie teekond seekord ühemänguliseks, kui Tapa meeskonnale jäime kodus viimasel minutil vastastele määratud penalti tõttu alla 1-2.

2012 hooaega alustasime kindla sooviga oma senist parimat kohta (4.) parandada. Alustasime aga hoolimata edust hooajaeelsetes sõprusmängudes, kus me kordagi ei kaotanud, suhteliselt rabedalt. Eelkõige rabistasime kaitses, kui lasime mitmes mängus kindla eduseisu käest, kuid teiseltpoolt ei suutnud ka ees lahendada kindlaid võimalusi, et vastast lõplikult murda. Juba teises liigamängus tabas meid shokk, kui ideaalse koosseisuga alustades, ei suutnud me Pokkeriprode vastu mitte midagi korda saata ja lõpuks lahkusime noruspäi 1-3 kaotusega. Ründefaasis loksus kõik paika kodumängus Rakvere JK Tarvas III vastu, kui võitsime rekordilise skooriga 13-0.  Üsna üle kivide ja kändude kulgenud hooaja lõpetasime siiski positiivsel toonil, kui võitsime viimases mängus Amblat 2-0, röövides sellega neilt kolmanda koha lootuse ja lõpetades ise üsna maksimumilähedase kohaga – 5. koht jäi küll alla loodetu, kuid hooaja käiku ja paljusid vigastusi arvestades, tuleb rahule jääda. Hooaja eel meiega liitunud Märt lõpetas (oodatult) hooaja parima väravaküti tiitliga, sahistades ametlikes mängudes kokku 16 korral. Teine uustulnuk Ivar noppis endale kiiduväärse Aasta Igiliikuri tiitli, sest sarnaselt Märdile osales ta igas Igiliikuri mängus ning lisaks veel ka kolmes JK Kaitseliit Kalev II mängus, sahistades ka korra III liigas väravavõrku. Veel üks uustulnuk, Sergei, sai endale parima värava tiitli mälestusväärse “puraka” eest Piraaja II vastu ja “vana kala” Olav sai teist korda järjest MVP auhinna. Nagu staaridele tavaks, otsustas Olav lahkuda tipus olles ja andis hooaja järel esiväravavahi kindad üle Renele, kes peab siis edaspidi Igiliikurit tassima, nagu Olav seda kolmel eelneval hooajal harjunud tegema oli. 😉

2013 hooajal tulime esimest korda klubi ajaloos oma tsooni meistriks! Selle märgi me hooaja lõpuks maha panime ja mitte keegi ei saa seda meilt ära võtta. Olgu öeldud, et Rene vigastuse tõttu jätkas esiväravavahina Oll ja lisaks suutsime lisada meeskonda veel paar uut võtmemängijat, kellest Randol, Taavil ja Dimal oli väga suur roll selles, et lõpuks tiitli koju tõime. Alustasime hooaega väga hästi ja kolmeringilise hooaja esimese liigakaotuse saime alles teise ringi mängus Dniproga, kellele siis jäime alla 1-2. Enne seda suutsime näiteks debüüdi teinud Rando väravate toel võita 3-2 Piraaja II ja see mäng näitas kohe hooaja alguses, et kui me suudame kallutada kõik sellised mängud ikkagi lõpuks enda kasuks, siis on kõik võimalik. Mida hooaeg edasi, siis erilisemaks tunne üha enam läks. Õhus oli tunne, et see hooaeg on eriline ja me peame sellest maksimumi võtma. Mingil hetkel hooaja keskel kiilus meil mäng kinni, väravaid ei tulnud, eneseusk ja vaim lõi kõikuma ja pidime vastu võtma kaks kuiva kaotust järjest Kalev Juuniorile ja IAFA-le. See oli täielik põhi, kuid sealt aitas meid välja Dima, kes lõi vähem kui kuu ajaga 8 liigaväravat ja kogu meeskonna eneseusk taastus! Üliolulises ja raskes kolmanda ringi mängus IAFA-ga kodus, jäime kaotusseisu ja suutsime viigistada alles lisaminutitel – Taavi hoidis penaltilöömisel külma närvi ja 1-1 tulemus mitte ainult ei andnud meile ühe punkti vaid võttis konkurendilt ära kaks – see oli veelgi olulisem! Viimases ringis me enam ei vääratanud ja võitsime kõik olulised mängud, mis andis meile viimaseks mänguks Dniproga olukorra, kus võidu või viigiga oleksime meistrid ja kaotusega oleksime 3. koha omanikud. Häälestus oli super – kõik mehed teadsid ja tunnetasid, mille nimel mängime. Läksime 1-0 ette, kui terve hooaja üks võtmemängija Mikk, meid nurgalöögiolukorras juhtima viis. Veidi enne poolajavilet lisas vana rebane Mere veel ühe, kui kaitsja tagasisöödu vahelt napsas ja väravavahi üle mängis. Mäng lõppes 2-1 ja olimegi meistrid. See tunne oli lihtsalt võimas! Milline pingelangus?! Kaitses lasime endale terve hooaja peale lüüa täpselt 1 värava mängu kohta ja ründes tegid skoori mitmed mehed – olime leidnud just sellise koosseisu, mineku ja vaimu, mis meile selle tiitli tõi. Campione! Hooaja MVP-iks valis meeskond Sergei, kuid neid võtmemängijaid oli veelgi: Oll, kogu “4K” kaitseliin, Rando, Arli, Mikk, Taavi, Dima, Mere, aga selge on see, et kogu meeskond ja klubi vääris seda tiitlit täielikult pärast mitu hooaega ühist pingutust ja ka mõningaid pettumusi ;).
2013-11-24 18.22.27 TAN_4396


2014 hooajaks
tõusime niisiis III liigasse. Peab tunnistama, et klubi ei teinud sihilikult koosseisus palju muudatusi ja just nimme ei tahetudki värvata palju uusi mängijaid, vaid mõte oli lasta mängida just nendel samadel mängijatel III liigas, kes ka IV liiga ära võitsid. Alustasime ideaalselt! Juba esimeses liigamängus saime kolm punkti, kui Kalevi staadionil murdsime Kalev III numbritega 4-2. Klubi ajaloo esimese värava III liigas lõi eelmise hooaja üks võtmemängijatest, kuid selleks hooajaks põhikohaga ikkagi IV liigasse Pirita Reliikvia koosseisu jäänud Taavi. Kevadringis suutsime kodumängudes veel üllatada ka Rapla Atlit ja Castovanni Eagles-t, keda võitsime vastavalt 3-0 ja 2-0. Hooaja lõpetuseks saime täiesti rahuldava 8. koha 12 meeskonna konkurentsis 9 võidu ja 13 kaotusega. Tabelisse jäi niisiis 27 punkti. Fakt, et me ei viigistanud kordagi, jääb siiski ka mõnes mõttes iseloomustama seda hooaega, sest kuigi paljudes mängudes, eriti pärast Olavi järjekordset (!!!) comebacki, suutsime oma kaitsest lähtuvat mängu mängida ja võidupunktid ära võtta, siis vähemalt sama palju oli mänge, kus tugevama õigusega ja sitkema füüsisega meid ikkagi lõpuks ära suruti või koguni juba varakult murduma sunniti. Kõige hullem skoor jäi tabloole Retroga mängus, kui 1-9 saun oli tõsiasi. Mainida tuleb siiski ka enneolematut edu Eesti Karikas, kus pääsesime kolme võidu tulemusena koguni 1/8 finaali, võites 1/16 finaalmängus Esiliiga B satsi Flora III numbritega 3-2. Selle klubi küpsem vennas Esiliiga A-levelil mängiv Flora II maksis aga meile väikevenna eest 1/8 finaalis korralikult kätte, kui tasemevahe oli ilmne ja kaotasime 0-9. Eesti 16 parima hulgas aga karikamängu mängida oli enneolematu au meist paljude jaoks. Hooaja lõpetamisel valisime hooaja parimaks väravaks Mere üle-puusa-ristnurka-kuuli kodumängust Saku Sportingu vastu. Mere oli ka kokkuvõttes meie topscorer sellel hooajal, kui keerulise ja suhteliselt “kuiva” kevadringi järel sahistas ta kokku siiski igati tublid 11 väravat. Hooaja MVP tiitel läks jagamisele Meelise ja Olavi vahel, kes ei teinud kumbki küll ideaalset hooaega, kuid meie mängupilti vaadates olid just nemad need, kellele meeskond toetus, kui nad kohal olid. Jääb vaid loota, et 2015. hooajal saame nendele toetuda rohkemates mängudes! 😉
Ega midagi, igati tubli 2014 hooaeg selja taga, jääme ootama Aastalõputurniiri ja järgmist hooaega….

2015 hooaega alustasime taaskord IV liiga idatsoonis. Kindel soov oli liiga ära võita, kuid pidime lõpuks leppima 2. kohaga, sest Infonet III meeskond oli siiski kõigist selgelt üle. Lõpetasime 13 võidu, 2 viigi ja 6 kaotusega. Ründes esimese hooaja teinud Eero oli meeskonna parim väravakütt 14 väravaga, lisades ka 7 väravasöötu. Hooaja MVP-ks valiti Mikk, kes sai selle tiitli teist korda, pärast sama tiitlit 2010. aastal. Miku panus keskväljalt oli 8 väravat ja 4 söötu. Hooaja väravaks hääletati Ilja ilus kauglöök kiiresti hingusele läinud meeskonna Saksa Premium vastu. Hooaja igiliikuri tiitli sai seekord Mere, kes osales 23 mängus, vormistades 10 väravat ja lisades 5 söötu. Järgmiseks, 2016 hooajaks otsustasime jääda samasse liigasse, IV idatsooni ja jätkata ilma Viimsita klubi nimes (materialistlikku valda, mis on täielikult korrumpeerunud ja 100% valede väärtustega, ei soovinud me enam esindada!). Ehk et edaspidi oleme lihtsalt FC Igiliikur.

2016 hooaeg…

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s